Majanduslikud kohustused
2009. aastal saavutas Kemira kaks olulist majanduslikku eesmärki: ettevõtte rahavoog paranes ning võla ja omavahendite suhe vähenes seatud tasemeni.
Olenemata sellest, kas tegu on väikse majapidamise või suure majandusega, on selge, et pikemas plaanis peaks raha rohkem sisse tulema, kui välja minema. Negatiivne rahavoog võib teatud aja jooksul õigustatud olla (nt 2005. aastast 2007. aastani, mil Kemira tegi suuri investeeringuid ja sooritas suuri ülevõtmisi). 2008. aastal otsustas ettevõte suunda muuta. Kemira rahavoog pärast investeeringuid oli 2009. aastal 202,2 miljonit eurot.
„Me oleme selle saavutuse üle väga uhked. See osutus võimalikuks tänu sellele, et kogu ettevõte töötab järjekindlalt ühise eesmärgi nimel,” sõnas Kemira finantsdirektor Jyrki Mäki-Kala.
Kulude hoidmine kontrolli all
Hoolikas käibekapitali juhtimine oli üks rahavoo paranemise peamisi põhjuseid.
„Mida paremini me oma klientide nõudlust teame, seda paremini suudame optimeerida oma tootmist ja vähendada varusid,” sõnas Mäki-Kala.
Ta leiab, et pikemas plaanis on need põhimõtted Kemirale kasulikud. Sama loodab ta Kemira üleilmsest kulude kokkuhoiu programmist, mida alustati 2008. aastal. See programm kergitas Kemira kasumit enne intressi, maksu- ja amortisatsioonikulu (EBITDA) üle 30 miljoni euro 2009. aastal. Kemira sihiks on säästa 2010. aasta lõpuks kokku 85 miljonit eurot, kusjuures 25 miljonit eurot sellest säästust peaks tulema Tikkurilast. Kemira parandas oma rahavoogu ka investeeringute vähendamisega, tegemata seejuures järeleandmisi oma tegevuses.
Kasumlik kasv
Kemira saavutas veel ühe olulise eesmärgi, kui tema võla ja omavahendite suhe langes 53%-ni. See saavutati rahavoo parandamise ja märkimisõiguste emissiooni tulemusel.
„Me olime otsustanud saavutada eesmärgiks seatud 40–80 protsenti,” ütles Mäki-Kala. Tema sõnul toetab väiksem võla ja omakapitali suhe Kemira eesmärki, milleks on tulude viieprotsendiline aastane orgaaniline kasv. „Näiteks aktsiaemissioonidest saadud vahendid investeeritakse peamiselt teadus- ja arendustegevusse ning ettevõtte laienemisse uutesse geograafilistesse piirkondadesse.”
Mida väiksem on võla ja omakapitali suhe, seda lihtsam on Kemiral saada häid laenude refinantseerimise tingimusi. Tugev bilanss suurendab ka ettevõtte veestrateegia rakendamise paindlikkust. Lisaks aitab see kaasa orgaanilisele kasvule ning kasvule ülevõtmiste teel.
Mäki-Kala on veendunud, et koos saavutatud kulude kokkuhoiuga toob soovitud tulude kasv kolme kuni viie aasta jooksul kaasa tegevuskasumi, mis vastab ettevõtte eesmärgile, milleks on vähemalt kümme protsenti tuludest. Koos pidevalt paraneva tegevuskasumiga toob positiivne rahavoog paratamatult kaasa rakendatud kapitali parema tulukuse.
Ta rõhutab, et majanduslike kohustuste eesmärgiks on tagada äritegevuse kasumlikkus. Kasumliku ettevõttena suurendab Kemira klientide tootlikkust, on usaldusväärseks partneriks, suurendab oma aktsiatesse tehtud investeeringute väärtust ning on oma töötajatele inspireerivaks töökeskkonnaks.